HUVITAVAT VEEL
Tavalise haritud inimese keskmine lugemiskiirus
arusaamist arvestades on 300 - 500 märki minutis (m/m)
nagu umbes 100 aastat tagasi.
L. S. Võgotski, maailmakuulus psühholoog,
väitis juba 1931. aastal: "Harilikult arvatakse,
et tavalise lugemise juures on arusaamine parem, kuid tegelikkuses
on see vastupidi, sest erinevad protsessid toimuvad erineva
kiirusega ja arusaamise (mõtlemise) kiirus eeldab
palju kiiremat lugemistempot."
| |
Ameerika Ühendriikide presidendi
administratsiooni ei saa tööle inimene,
kes ei loe vähemalt 4 000 märki minutis.
|
Inimene omandab oma intellektuaalsest pagasist
80-90 % lugemise teel. J. W. Goethe on öelnud:"Need
head inimesed ei suuda endale ette kujutadagi, kui palju
aega ja tööd nõuab lugema õppimine.
Mina ise olen sellele kulutanud 80 aastat ja ikkagi ei suuda
ma veel kindlalt öelda, et olen täielikult eesmärgi
saavutanud."
 |
 |
 |
Napoleon
Bonaparte |
Mark Twain |
J. F. Kennedy |
Ajaloost on teada fenomenaalseid kiirlugejaid,
kes on lugenud 4 000-7 000 märgi minutis. Nagu näiteks
Napoleon, J. W. Goethe, L. Tolstoi, M. Twain, Lenin, M.
Gorki, J. F. Kennedy. Eesti tuntud inimestest on teada sellised
kiiresti lugejad nagu näiteks luuletaja Doris Kareva
ja psühholoog Anti Kidron.
Svetlana Arhipova, O. Andrejevi kooli õpilane,
luges 16 -aastaselt arusaamist arvestades 60000 märki
minutis. Tänaseks on tema lugemiskiirus treeningute
tulemusena veelgi tõusnud. Rekord on kinnitatud ka
Guiness'i rekordite raamatus.
70ndatel aastatel viidi Harkovi Pedagoogilises
Instituudis läbi uuring, mis tõestas, et õppimise
tulemused on otseses sõltuvuses lugemiskiirusest.
Neljadele ja viitele õppis 53% kiirelt lugejatest.
Aeglaselt lugejate hulgas oli nelja-viielisi vaid 4%.
